Projekti avaleht - www.balticseaportal.net
Pringlid (Foto: National Geographic Wallpapers)


20. sajandi alguses olid pringlid Läänemeres tavalised. Kuid võrkudes uppumine, rängad talved, küttimine, elupaikade tingimuste halvenemine ja reostus on nende arvukust dramaatiliselt vähendanud, ning tänapäeval on Läänemere pringlist saanud ohustatud liik. Praegu on neid kogu Läänemeres hinnanguliselt vaid 600 isendit, keda võib kohata üsna regulaarselt Taani ja Saksamaa ranniku lähedal, mujal aga harva.

Pringel on kogu maailmas kaitse all olev liik. Geneetiliselt isoleeritud Läänemere populatsioon on kantud tundlikuna Maailma Looduskaitseliidu punasesse nimekirja ning Euroopa Ühenduse seadusandluses on see kuulutatud ranget kaitset vajavaks liigiks. Pringlit kaitseb ka spetsiaalne rahvusvaheline lepe – Läänemere ja Põhjamere väikevaalade kaitseleping (ASCOBANS). Kui näete seda looma, siis teatage lähimasse keskkonnaasutusse.
Populatsioon
Pringel (Phocoena phocoena)
Pringel on ainus Läänemeres elav vaalaliik. Tema inglisekeelne nimi porpoise tuleneb prantsuskeelsest sõnast pourpois, see aga omakorda keskaegsest ladinakeelsest väljendist porcopiscus (porcus siga + piscus kala).

Pringel on üks väiksemaid hammasvaalalisi, kellel on jässakas keha ja ümar koon ilma etteulatuva nokaosata. Emasloomad kasvavad tavaliselt isastest suuremaks, saavutades keskmise kehapikkuse 160 cm ja kaalu 60 kg (isastel 145 cm ja 45–50 kg), ning nende elueaks arvatakse olevat ligikaudu 20 aastat.

Emased pringlid toovad iga ühe-kahe aasta järel ilmale ühe poja. Poeg sünnib kevadel (pärast 10–11 kuu pikkust tiinusperioodi) ja saab emapiima 7–8 kuu vältel.

Pringlid elavad madalas rannikuvees, ent ka lahtedes ja jõesuudmetes; nad võivad siseneda isegi jõgedesse ja kanalitesse. Vees paistab pringel tumehall. Pinnale tõustes liigub ta rulluvalt, ning temast on näha üksnes väike kolmnurkne seljauim ja pisike osa kehast.

Üks pringli hüüdnimedest, “seakala”, tuleneb helist, mille ta pinnale õhku võtma tulles tekitab. See hääl meenutab inimese aevastust või nohisemist.

Tavaliselt ei kogune nad suurtesse rühmadesse, vaid tegutsevad üksinda või väiksemate, 2–6 isendist koosnevate gruppidena. Erinevalt delfiinidest on nad pelglikud loomad, kes hoiavad paatidest ja laevadest eemale, ning hüppavad vaid harva veest välja. Mõnikord võib neid näha sukeldumiste vaheajal veepinnal lesimas.

Pringel ei ole eriti kiire ujuja, kuid võib saavutada kiiruse kuni 23 km/h. Jahipidamise ajal sukeldub ta umbes neljaks minutiks (kuni kuueks minutiks) ja võib jõuda rohkem kui 60 m sügavusele. Pringlid kasutavad navigeerimiseks ja saagi otsimiseks sonarit (kajalokaatorit). Nende toiduks on paljud avavee- ja põhjaveekalad, ent ka mereselgrootud. Suure osa saagist moodustavad parves elavad kalaliigid, nagu räim, makrell ja tobias.
Pringel on Läänemeres haruldane vaatepilt (Foto: Jonas Teilmann)
Pringlid (Foto: National Geographic Wallpapers)